|
Hea teada
Eneseabigrupi loomise õpetus Kuidas asutada kogeluse eneseabigruppi?
Kui Sa hea meelega osaleksid kogeluse eneseabigrupis, aga Sinu läheduses ühtegi pole, siis võiksid mõelda sellise grupi loomisest. Antud juhul oleks siis vaja endale esitada mõni küsimus:
Mida ma pean grupi rajamisel silmas pidama?
Kuidas leida neid kogelejaid, kellel on huvi kaasa teha?
Kus me kohtuma peaksime? Mida me grupiõhtutel teeme?
Kes saab mind asutamisel aidata?
Näiteks Saksamaal on loodud palju eneseabigruppe, seetõttu on ka neil palju kogemusi. Järgnevad nõuanded võivad Sind edasi aidata:
Soovitus nr. 1. Asuta eneseabigrupp õigel ajal!
Kogemuste järgi on enamus eneseabigruppe peale nende loomist veel suhteliselt väiksed. Ära loo oma eneseabigruppi enne suvepuhkuste aega! Puhkuse ajal puuduksid mõned inimesed grupi õhtutelt, nii et vähe saaks ära teha.
Sa peaksid grupi asutamise ajaks teadma, mida eneseabigruppides teha saab. Kui grupiõhtutel midagi huvitavat ja abistavat ei toimu, kukuvad mõned osavõtjad juba paari nädala pärast välja.
Soovitus nr. 2. Kohtuge neutraalses ruumis!
Muidugi saab grupiõhtuid ka mõne osavõtja kodus teha. Kuid sellisel juhul on oht, et tööatmosfääri ei teki, et liiga "mugav" on.
Ka kohvik või restoran ei ole kontsentreeritud tööks eriti sobiv. Ruumide kohta võib alati uurida koolidest, ülikoolidest, huvikoolidest või muudest üldkasulikest asutustest. Neil puhkudel ei pruugi olla vajalik maksta üüri.
Soovitus nr. 3. Informeeri päevalehe kaudu!
Kui Sa otsid eneseabigruppi huvilisi, siis on kõige tulemuslikum artikkel päevases lehes. Artikli kirjutamist ei tohiks jätta ajakirjanikele, vaid: kirjuta, mida SINA tahad! Lugeja peab tundma - see on huvitav! Sellest saab midagi!
Kui Sinu piirkonnas on rohkem ajalehti, siis proovi erinevatesse ajalehtedesse midagi panna!
Muidugi võib teha ka kuulutusi ja need ülesse panna infotahvlitele (nt. ülikoolidesse, koolidesse, mingisse ametiasutusse) või teabepostidele tänaval.
Grupitöö faasid
Sisenemisfaas
Mmis juhtub kui tekib uus kogeluse eneseabigrupp või kui liitun sellise juba funktsioneeriva grupiga? Sellisel juhul on oluline teatada seniajastest kogemustest ja sündmustest kogelejana, ning sellega hinge koormalt vähendada seda raskust, mis möödunud aastatega kogunenud on. Siis tunneb inimene end grupis hästi ja tajub kogelejate vahelist solidaarsust. See on tähtis protsess, kuna on eeltingimus produktiivseks tööks. Esimesed edusammud ilmnevad: inimesel on kergem kogelusest rääkida (võib-olla ka väljaspool gruppi) ning kogelus ei tundu enam nii hirmutav kui enne.
Aktiivne kogeleja laseb end vahest kiiresti kaasa haarata erinevate harjutuste tegemisest. Lõpuks on tal ka oma ideid (teraapiast tulenevaid või lugemisest saadud teadmistest), mida soovib täide viia. Grupiõhtut on tegelikult väga kerge erinevate tegevustega sisustada. Nii ei hakka te igavuse käes piinlema. Õpitakse nii mõndagi tundma ja tekib tunne, et tehakse midagi oma kogeluse heaks. Tihti osutub selline tegevus "pimedaks aktiivsuseks", mis tähelepanu enda probleemidelt kõrvale juhib.
Orienteerumisfaas
Pärast sisseastumisfaasi jõutakse millalgi punktini, kus arvatakse, et enam edasi ei lähe. Senistest kogemustest ei piisa edasiminekuks. Kui tahan kogu aeg edasi liikuda, siis pean sihilikult töötama. Plaanipäraselt sihtmärgi poole liikumine eeldab:
et tean, kus maal ma momendil olen;
et mul on oma eesmärgist selge pilt, et tunnen oma soove ja vajadusi;
et mul on sobivaid vahendeid, et oma praegusest punktist eesmärgini jõuda;
et ma end kaaslaste situatsioonist informeerin ja sobivaid "kaasteelisi" otsin.
Kus ma praegu olen? Ma pean ennast tajuma. Kuidas mõjutab mu kogelus mu elu? Kas mul on raske teistega kontakti leida? Kas ma suudan end läbi suruda? Kas ma väldin olukordi, kuna kardan kogeleda? Kas ma tunnen end kogeluse pärast alaväärtuslikuna? Kas kogelus mõjutab minu elukutsevallikut või minu partnerivalikut? Teisest küljest pean ma ka oma kogelust tajuma e. Mis juhtub kui ma kogelen? Kus ma krampi lähen? Mida teeb hingamine? Kas ma teen lisaliigutusi? Kuhu ma vaatan kui ma kogelen? See on reeglina pikk iseenda kogemise protsess, mis ikka ja jälle näitab, mida kogelus minu jaoks tähendab ja samal ajal teeb eesmärki, mida saavutada tahan, selgemaks. Eesmärgid aga võivad kogu aeg ka muutuda.
Et eesmärki saavutada, pean omale vastavaid vahendeid muretsema, et oma teed ikka käia saaksin. Kui ma proovin erinevaid meetodeid, võin leida enda jaoks sobivama ja end nii "oma asja eksperdiks" edasi arendada; ikka ja alati teades, et mina ise olen ainuke, kes saab minu kogeluses midagi muuta. Vajaliku erialase abi oma tee otsingul leian teistel grupiliikmetelt, kirjanduse uurimisest, terapeutidega kontakteerumisest jne. Leitud teed käia nõuab omaette energiat. Oma tegevust ei tohi jätta ainult grupiõhtute raamesse, vaid peab ka igapäevaellu sisse tooma. Selle juures võivad grupi liikmed aidata.
Eesmärgistatud eneseabi faas
Iga grupiliige on muutunud "oma asja eksperdiks". Igaüks on leidnud tee, mida mööda minna ja võib-olla ka partneri, kes tahab minna sarnast teed. Grupp on kokku kasvanud. Me mõistame teineteist kui võrdsed partnerid. Mme tunneme teineteist nüüd hästi, kuna igaüheks grupist oma olukorrast avatult räägib ja oma soovidest ja vajadustest jutustanud on.
Me formuleerisime koos eesmärgi, milleni järgmiseks jõuda tahame. See ei tohi olla meie lõppeesmärk, vaid järgmine samm. Vastavalt sellele tegime järgmiseks grupiõhtuteks programmi ja määrasime igaühe ülesanded. Peale selle püstitab igaüks endale eesmärgi, millega tahab nädala jooksul hakkama saada. Grupiõhtul siis kantakse sellest ette. Võib-olla kohtuvad mõned inimesed nädala jooksulgi, et koos harjutusi teha.
Loomulikult on ka tagasilööke, perioode, mil on tunne, et ei saa edasi, või üksikud grupiliikmed ei taha enam sama teed mööda minna, kuna neil on teised eesmärgid tähtsamad. Asjade üle tuleb siis ikka ja uuesti arutada, sarnasusi ja erinevusi läbi vaagida, et põhimõtteline ühtsus säiluks.
On soovituslik umbes iga kolme kuu tagant korra tagasi vaadata grupiõhtute senisele kulgemisele: kus me praegu oleme? Kas me lähenesime oma eesmärgile? Mida me õpime grupiõhtutel tulevaseks tööks, kas keegi ei jõua järele? Kas on palju "väherääkijaid" (või liig-rääkijaid, kes teistele sõna ei anna?)?
07-03-2006
< Üles Kuidas kogeleva inimesega suhelda Esmalt: kogelemine, mis see on?
Kogelus on loomuliku kõnevoolu katkestus. Ta võib väljenduda sõnade või silpide kordustes, kõneaparaadi blokeeringus.
Mõnedel kogelejatel esineb ka silmade, jalgade või teiste kehaosade kaasliigutusi. Kogelust esineb erinevates situatsioonides erineva tugevusega. Häire tulek on nii individuaalne, kui erinevad on inimesed.
Kogelus ja kannatuse surve
Kogelejad - eriti need, kes oma kogelusega veel tööd pole teinud ja/või mingisugust edukat või edutut teraapiat pole saanud - ei suuda oma sümptomeid tahtlikult mõjutada. Nad tunnevad end oma häirega abitult ja selle poolt valitsetud. Nad proovivad kogeluse vastu võidelda, kuid satuvad seetõttu lisapinge alla ja kogelevad veelgi tugevamalt.
Nad kardavad kogelust ja häbenevad end. Paljud kannatajad tahaksid meelsamini avalikkuse eest peitu pugeda ja räägivad ainult siis kui see möödapääsmatu on.
Tihti ei ole tegelik kogelus neile see kõige hullem asi, vaid seda saatvad piinavad tunded.
Kogelemine argipäeval
Kui tundlikult kogelejad ümbruse tegelikele või oletatavatele ootustele, otsustele ja käitumisviisidele reageerivad, näitavad järgmised elamused:
"Büroos tundsin ennast täiesti ebamugavalt. Keegi ei aktsepteerinud mind. Üks kolleeg võttis mult telefoniga helistamise kohustuse üle, kuna üks kindlustatu oli kaevanud. Minu selja taga naerdi mu kogeluse üle. Ma muutusin järjest kartlikumaks, esines rohkem ja rohkem higistamishooge, mille kohta isegi minu läheduses, ja ka ülemuste poolt, rumalaid märkusi tehti."
"Pärast rääkimist olid mul tihti alaväärsustunded, sest ma ei suutnud ju rääkida päris "õigesti" ning minud vestluspartner vaevles mu kogeluse pärast. Nad olid tavaliselt minuga väga vastutulelikud, aga ma tunnetasin, et mind kuulata oli neile väsitav ja osalt ka piinlik."
Seda saate Te teha
Kogeluse juures on kõige õudsam hirm selle ees ja kartus inimeste reaktsioonide pärast.
Paljud kogelevad inimesed saavad hirmuvabas ümbruses täiesti soravalt rääkida, näiteks kui nad on üksi toas.
Te saate kogelevaid inimesi aidata sellest hirmust üle saada, kui Te järgnevat silmas peate:
püüdke panna ennast kogeleva inimese situatsiooni. Mõistmine on eeltingimus kogelevast inimesest arusaamiseks;
kogelevad inimesed pole naljanumbrid. Ärge naerge nende üle vaid koos nendega;
unustage oma eelarvamused. Ärge vähendage oma mõttes kogeleva inimese väärtust ainult selle pärast, et ta kogeleb;
võtke kogelevaid vestluspartnereid tõsiselt ja kuulake rahulikult;
hoidke silmkontakti. See on Teie tähelepanelikkuse märk;
ärge katkestage kogelejat, ärge rääkige ta eest edasi. See mõjub kogelejast mitte-lugupidamisena ja paneb järgmisteks kordadeks suu kinni;
ärge reageerige nagu tunneksite piinlikkust. Reageerige normaalselt. Kogelus ei ole piinlik, lihtsalt teistsugune rääkimise viis;
Kui Te näete, et kogeleja on selleks valmis, pole see taktitundetuse märk teise probleemi märgata ja sellest rääkida.
Ühesõnaga
Kohelege kogelevat inimest nii, nagu sooviksite ise teiste poolt koheldud olla: kuulatud ja austatud, kannatuse ningtähelepanelikkusega.
07-03-2006
< Üles Magistritöö kogelevate inimeste sotsiaalsest kogemusest Eesti Kogelejate Ühingu juhatuse liige ja Soome Kogelejate Ühingu liige Riinu Mälk on lõpetanud Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste teaduskonna eri- ja sotsiaalpedagoogika erialal magistrantuuri.
Kogeluse teema on Riinu jaoks väga aktuaalne, kuna ta on ka ise kogeleja. Vanemaks saades on kogelus intensiivistunud ja on tekkinud mitmeid raskusi suhtlemisel. Teema valikut ajendas see, et mõista oma kogelust, saada endas selgust, võrrelda end teiste kogelejatega ja leida sarnaseid jooni teiste kogelejatega.
Väljavõtted tööst:
Maailma elanikkonnast on kogelevaid inimesi umbes 1%. Eestis on neid umbes 10 000. Kogeluse teema on minu jaoks igati aktuaalne, sest olen ka ise kogeleja. Mind huvitas inimese isiklik suhtumine oma kogelusse, sest lisaks kogeluse raskusastmele ja ühiskonna suhtumisele tuleks arvestada sellega, kuidas inimene ise tunnetab oma kogelust ja elu kogelejana. Minu töö eesmärgiks oli teada saada, mida arvavad kogelejad oma eripärast, millised on olnud kogemused seoses kogelusega isiklikus elus, kooli –ja tööelus, kuidas on kogelus nende elu muutnud, mida nad on enda abistamiseks ette võtnud ja kas see on aidanud. Teine eesmärk on teavitada mittekogelejaid kogelusega seotud suhtlusprobleemidest.
Töös kasutasin kvalitatiivset uuringut. Empiirilise meetodina kasutasin intervjuusid ja küsimustikke. Intervjueerisin 4 soome kogelejat ja 4 eesti kogelejat. Küsimustikele vastas 20 soome täiskasvanud kogelejat ja 20 eesti täiskasvanud kogelejat.
Uurimusest järeldus: kogelejad teadvustavad oma kogelust suhtlemisprobleemina, milles nad vajavad kaasinimeste mõistmist. Kogelevale inimesele on väga oluline tugivõrgustik – suhtlemine teiste kogelejatega. Üheskoos püütakse oma kogelusest võitu saada.
Uurimustöö eesmärk oli teada saada millisena kogelejad kogevad kogelust kui kõnehäiret ja kas ja millisel määral on kogelus mõjutanud kogeleja sotsiaalset kogemust.
Empiirilise meetodina kasutasin oma uurimustöös ankeetküsitlust ja teemaintervjuud. Valim: 40 täiskasvanud kogelejat: 20 eestlast ja 20 soomlast.
Videosalvestuse käigus intervjueerisin 4 eesti kogelejat ja 4 soome kogelejat, kes vastasid eelnevalt ka küsimustikele.
Küsimustikest saadud ainestikku analüüsisin peamiselt kvantitatiivselt, koostasin diagrammid. Teemaintervjuude vastuseid analüüsisin kvalitatiivse meetodi abil, tematiseerimise teel.
Soovisin välja tuua intervjueeritavate kogemusi seoses kogelusega ja nende enda suhtumist oma kogelusse.
Uurimus andku mõtteainet neile, kes on kogeleva inimesega mingit moodi seotud: õpetajatele, lapsevanematele, perekonnaliikmetele, sõpradele - tuttavatele.
Uurimusest selgus, et kogeluse olemust peab oskama vaadelda ning kogelus ei ole ületamatu probleem.
Uurimustöö täitis oma eesmärgi.
NB! Kes soovib magistritööga lähemalt tutvuda, tuleks ühendust võtta EKÜ kontaktidel!
03-06-2008
< Üles |
